Pildid: Maksim Shmeljov
Möödunud nädalavahetusel, 10.-11. jaanuaril, alustas Keilas Hea elu rahvakogu, mille ülesandeks on arutada, kuidas suurendada Eesti inimeste heaolu ning vähendada majanduslikku ebavõrdsust ja vaesust.
Rahvakogu korraldustiimi liige Petrik Saks teeb kohapeal toimunust kokkuvõtte.
Koostöö ühiste väärtuste pinnalt
Esimese päeva eesmärgiks oli luua usalduslik ja konstruktiivne õhkkond, mis toetaks avatud arutelu ja heade lahenduste väljatöötamist. Osalejad said teineteisega tutvuda ning rahvakogu protsessi mõtestada. Ühtlasi kaardistati seda, mis loob heaolu täna ja tulevikus ning räägiti ausalt väärtustest, mis peaksid kandma Eesti heaolu järgmistes põlvkondades. Lõpuks sõlmisid rahvakogu liikmed ühised kokkulepped, mis aitavad hoida arutelu sõbraliku ja sisukana.
Väärtuste ja huvi kaardistamine algas juba pisut varem, eelküsitluse kaudu.
“Rahvakogu eelküsitluses küsisime nädalavahetusel kohal olnutelt, mis neid motiveerib rahvakogus osalema. Kõige rohkem märgiti soovi anda oma panus kogukonna heaks (60%) ja huvi rahvakogu valitud teemade vastu,” selgitas Hea elu rahvakogu teadmussiirde ja hindamise juht ning Praxise analüütik Maiu Lauring. Kõrgel kohal oli ka uudishimu protsessi vastu. Öeldi, et kutse tundus oluline ning usuti, et sel moel võib oma häälega aidata midagi muuta (42%). Rahvakogu eelküsitluse tulemused avalikustatakse koos tagasisideküsitluse tulemustega märtsikuus.
Ühe ülesandena, mis kandus soovist üksteist paremini tundma õppida ja demonstreerida rahvakogu põlvkondadeülesust, oli elukaare harjutus. Osalejad moodustasid ruumis liikudes erinevad elukaareread: vanuse (kõige noorem osaleja on 18 ning kõige vanem 78!), elukoha tiheduse ning ka selle alusel, kas usutakse, et iga inimene on ise oma õnne sepp. Küsimusele, kas heaolu on inimese enda teha, vastas enamik rahvakogu osalejatest jaatavalt.
Objektiivse ja subjektiivse vaesuse erinevused
Laupäeval tegid ettekande heaoluteaduste tippkeskuse teadurid Dagmar Kutsar ja Oliver Nahkur, kes selgitasid objektiivse ja subjektiivse vaesuse erinevust ning näitasid, kus Eesti paikneb erinevate toimetuleku indikaatorite vaates võrreldes naaberriikidega. Võrreldes 2020. aastaga on Eesti elanike üldine rahulolu eluga langenud 10-palli skaalal keskmiselt 7 punktilt 6 punktile. Eriti madal oli 2023./2024. aasta küsitluste tulemuste põhjal rahulolu majandusliku olukorra ja valitsuse tööga. Ettekanne lõppes “kehakontrolliga”, mis uuris, kui hästi osalejad end hetkel tunnevad: kas paremini või halvemini kui hommikul. Arutati ka seda, kes saab inimese kehalist heaolu mõjutada.
- Dagmar Kutsari ja Oliver Nahkuri ettekande esitlusega tutvu siin.
Seejärel kaardistasid osalejad laudkondades ühised väärtused, milleks valiti heatahtlikkus, suhted ja suhtlemine (koos toimimine), turvalisus, vastutus, hoolivus ja süsteemsus.
Päeva tõmbas kokku Maiu Lauringu ettekandega Earth4All raamistikust, millele rahvakogu oma töös toetub. Earth4All on teaduspõhine raamistik, mis kirjeldab, kuidas maailm saab liikuda ökoloogiliselt turvalise ja sotsiaalselt õiglase heaolu suunas. Selle töötas välja Rooma klubi, mis on 1968. aastal asutatud rahvusvaheline mõttekoda, mis ühendab teadlasi, majandusteadlasi ja ühiskonna liidreid eesmärgiga analüüsida globaalseid süsteemseid kriise (nt keskkonnapiirid, majandus, rahvastik) ja pakkuda pika vaatega lahendusi.
Lauringu esitlusest jäi põhisõnumina kõlama tõsiasi, et seisame ajaloo ukselävel – olemasolevad demokraatiavormid ei pruugi enam toimida ning uued on veel ehitamata.
Maiu Lauringu ettekande esitlusega tutvu siin.
Järgmine suur siire tuleb rohujuure tasandilt
Kohtumise teisel päeval raamistas Kadri Kangro järgmised arutelud läbi ühiskondliku siirde ja innovatsiooni fooni. Kangro rõhutas, et kui inimkonna suuremate arenguhüpete suurimad kasusaajad on olnud pigem ühiskondliku eliidi esindajad, siis praegune nn neljanda siirde eripäraks on muutuste tekkimine rohujuuretasandil, kus uusi nišše käivitavad väiksemad kogukonnad ja tavainimesed.
Kangro viitas ka Maailma Majandusfoorumi riskiraportile, mille järgi on ebavõrdsus, heaolu vähenemine ja ühiskondlik polariseerumine kesksed ülemaailmsed väljakutsed, mille ümber koonduvad paljud teised kriisid. Siire eeldab nii vanade süsteemide lammutamist kui ka uute loomist. “Probleemid võivad tunduda hirmutavad, kuid tulevik ei ole ettemääratud, vaid on muudetav ja sõltub tänastest otsustest,” sõnas Kangro.
Eksperdid: majanduslik heaolu ei taga automaatselt head elu
Teisel päeval kaevus rahvakogu koos ekspertide abiga teemasse detailsemalt. Oma teadmisi, sealhulgas palju kasulikke andmeid, jagasid Eesti Panga majandusuuringute osakonna juhataja Tairi Rõõm, Mõttekoda Praxis analüütik Katre Pall ning TLÜ keskkonnasotsioloogia vanemteadur Bianka Plüshcke-Altof.
Tairi Rõõm tõdes, et majanduslik ebavõrdsus on otseselt seotud ka demokraatliku ühiskonna üldisema tervisega. Riske ilmestavad arengud Ameerika Ühendriikides, kus süvenev ebavõrdsus mõjutab ühiskonna sidusust ja poliitilist stabiilsust. Rõõmu sõnul ei ole Eesti selle riski suhtes immuunne – eriti kui ebavõrdsuse vähendamisega teadlikult ei tegeleta.
Majanduslik ebavõrdsus jaguneb Rõõmu sõnul laias laastus sissetulekute ebavõrdsuseks ja võimaluste ebavõrdsuseks. Kui sissetulekute ebavõrdsust on võimalik suhteliselt selgelt mõõta, siis võimaluste ebavõrdsus avaldab pikaajalisemat ja varjatumalt kahjulikku mõju. “Suur majanduslik ebavõrdsus takistab majanduse arengut, mõjutades negatiivselt võimaluste võrdsust,“ rõhutas Rõõm ja lisas, et võrdne stardipositsioon hariduses ja tööturul on majanduskasvu ning heaolu eelduseks.
Rõõm tõi esile, et sissetuleku ja heaolu vaheline seos ei ole lineaarne. Kui madalama sissetulekuga riikides toob sissetuleku kasv kaasa märgatava heaolu paranemise, siis arenenud riikides see seos nõrgeneb. Teatud sissetuleku tasemest alates sõltub heaolu juba muudest teguritest kui pelgalt sissetulekust. Sarnast trendi on võimalik näha ka eri leibkondade sissetulekute lõikes.
Hea elu läbi sotsiaalpoliitilise prisma
Heaolu sotsiaalset tahku avas Katre Pall, kes rääkis Eesti heaolupoliitika alustaladest ja selle riskifaktoritest. Palli sõnul ei saa heaolust rääkida kitsalt majanduse vaatest, vaid see toetub paljudele eri ühiskonna sammastele: näiteks tööhõivele, haridusele, tervisele, soolisele võrdsusele ja eluasemepoliitikale.
Katre seadis küsimärgi alla arusaama, et igaüks on täielikult ise oma saatuse eest vastutav. “Meil on ju vanasõna, et igaüks on ise oma õnne sepp. Aga kui me mõtleme, siis tekib küsimus, kas on inimesi, kes ei saa olla oma õnne sepad. Võib-olla ühiskonnas on ikkagi mingid sellised struktuurid või barjäärid, mistõttu kõik ei saagi olla edukad.”
Rahvakogu osalejad tõstatasid selle pinnalt arutelu, kes on Eestis ikkagi marginaliseeritud ja kellel puuduvad ühiskondlikus elus osalemiseks võrdsed võimalused. Rahvakogulased arutlesid näiteks hoolduskoormuse üle, mis võib sundida inimesi tööturult lahkuma. Samuti küsiti, kas puudega noorel on sama hea stardipositsioon kui tervisekahjustuseta noorel ning mida oleks vaja teha, et võimalused nendele oleksid võrdsed.
Keskkonnakahjud mõjutavad inimesi ebavõrdselt
Keskkonna-alast vaadet heaolule selgitas Bianka Plüschke-Altof, kes rääkis planeedi taluvuspiiridest ja keskkonnakahjude ebaõiglasest jaotusest. Ta rõhutas, et kuigi keskkonnaprobleemide all kannatavad kõige enam sageli need inimesed, kes ise tekitavad kõige vähem kahju, on keskkond kogu ühiskonna toimimise alus. “Loodus ja keskkond toetavad meid inimestena, aga ka ühiskonnana, kuna need annavad meile aluse heaks eluks,” sõnas ta.
Plüschke-Altofi sõnul on keskkonnaprobleemid ja ebavõrdsus tihedalt seotud: mida ebavõrdsem on ühiskond, seda enam soodustab see ületarbimist ning keskkonnakahjude süvenemist. Samal ajal on väiksema sissetuleku ja ressurssidega inimesed keskkonnamõjude suhtes haavatavamad ning neil on vähem võimalusi end tekkinud kahjude eest kaitsta.
Arutleti, kuidas rääkida looduse ja keskkonna olulisusest ühiskonnas, kus heaolu kiputakse mõõtma eeskätt majanduslike näitajate kaudu ja küsiti, kuidas saavad kogukonnad ja üksikisikud ise muutustesse panustada. Samas oli ka rahvakogu osalejate hulgas eri vaateid: “See ei tähenda, et inimesed ei ole üldse mures, see avaldub eri moel. Mõned on mures tuleviku pärast, mõned muretsevad ekstreemsete ilmaolude pärast. Teised on mures, et just rohepööre on sotsiaalmajanduslikult ebaühtlane – kõik need mured peaksid olema adresseeritud,” sõnas Plüschke-Altof.
Kõigil rahvakogu osalejatel oli võimalus elava raamatukogu formaadis küsida ekspertidelt täiendavaid küsimusi, et teemat paremini mõista.
Vaata Bianka Plüschke-Altofi videoettekannet täismahus siin ja ettekande esitlust siit.
Rahvakogu otsib Kadrinas ühiselt lahendusi
Esimene rahvakogu nädalavahetus näitas osalejatele, et ebavõrdsuse ja vaesuse majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkondlikke perspektiive ei ole võimalik eraldiseisvalt käsitleda. Tegu on omavahel põimuvate komplektsete probleemidega, mis eeldavad meilt ka terviklikke ja komplektseid lahendusi. Järgmisel kohtumisel tutvuvad rahvakogu osalejad erinevate, teemaga seotud huvirühmade seisukohtadega ning hakkavad välja töötama konkreetsemaid lahendusvariante, mis toetavad heaolu parandamist Eestis.
Kõik kohtumiste materjalid avaldame jooksvalt programmi alamlehel.
Autor:
Petrik Saks
Hea elu rahvakogu korraldustiimi liige
Fotod: Maksim Shmeljov
