Pildid: Maksim Shmeljov
15. veebruaril jõudsid Hea elu rahvakogu kohtumised Elvas finišisse, kuid töö ettepanekute levitamisega jätkub. Teeme lühikese kokkuvõtte sellest, mida Elvas arutati ja otsustati, jagame osalejate muljeid ning anname ülevaate, mis saab edasi.
Hea elu rahvakogu jõudis viie kohtumispäevaga ja töörühma kahe e-kohtumisega järgmiste valukohtade, probleemide ja lahendusteni. Jõuti ühisele arusaamale, et kui tahame Eesti riigina liikuda edasi inimese ja looduse heaolu väärtustamisele, siis on just need valupunktid vaja ühiskonnas esmajärjekorras lahendada. Valukoht rahvakogu mõttes on vaesust ja ebavõrdsust alalhoidev ja taastootev ühiskondlik probleem.
“Põhiline, mis heaolu loob, on see, et inimene ei oleks üksi. Et ta tunneks, et temaga arvestatakse, tal on piisav sotsiaalne võrgustik ümber ning side riigiga on olemas. Et kõik see, mida valitsus teeb, puudutab ka teda ja tehakse ka tema pärast. Kui need asjad on olemas, siis saab juba rääkida heast elust,” arvas Kaspar Viljandimaalt. “Lahutamatu teema on alati tervis. Kui tervist ei ole, on ka tunnetuslikku heaolu väga raske saavutada,” lisas ta.
Kaspari sõnul andis Hea elu rahvakogu positiivse kogemuse. “Ma olin enne seda usku, et minu arvamust küsitakse vaid korra nelja aasta tagant – annad kellegi poolt hääle ja sinna kasti see asi jääb, aga rahvakogus ma näen, et tavalistel inimestel on võimalus oma mõtteid avaldada, need ilusti ära formuleerida ja loota, et see ka lõpuks otsustajate lauale jõuab. Ja väga huvitav oli näha, et me oleme rohkem ühel meelel kui enne rahvakogu oleks osanud arvata,” kommenteeris Kaspar oma rahvakogu kogemust.
Marje Haapsalust oli üks 20 000 hulgast, kes sai kutse e-posti teel ning ei olnud algselt väga lootusrikas. “Mõtlesin algul, et kui 20 000 kutsutud inimese seast valitakse ju ainult 30, siis nagunii ei osutu mina valituks. Panin end siiski kirja ja kui tuli teade, et olen nende 30 hulgas, oli see mulle suur üllatus. Vaesuse vastu võitlemine ja sellest välja rabelemise teema on saatnud mind terve elu. Olen ise pidanud vaesusriskiga toime tulema ja pingutama, et sinna mitte tagasi langeda, seetõttu tundsin, et see on minu jaoks oluline ja hea võimalus kaasa rääkida,” sõnas Marje.
Marje kinnitab, et rahvakogu andis usu, et inimesed on sõbralikud. “Suhtumine on hoopis teine kui nendes poliitikute vaidlustes, mida vahel näeb. See annab lootust. Ja ma tõesti soovitan – kui keegi saab tulevikus kutse ja teema kõnetab, siis tasub osaleda,” julgustab ta.
“Siin on inimesed küll erinevatest vanusegruppidest ja erinevatest Eestimaa paikadest, aga and kõik päriselt tahavad maailma paremaks teha. Ja need on ikkagi päris kindlasti parim osa Eestist. Mitte, et kõik teised on halvad, vaid rahvakogus on lihtsalt need, kes päriselt usuvad, et nendest midagi sõltub. Nad on nii toetavad üksteise suhtes, süvenevad teemasse, ei lahmi. Kui Eesti olekski selline, siis meil ei ole midagi parandada vaja – siis elu olekski üks suur lill,” nõustus Aet Ida-Virumaalt eelkõnelejatega.
Rahvakogu sõnastas viis valukohta
Elvas jätkati Kadrinas tehtud tööd valupunktidega ja lepiti kokku lähtudes ühisosas. Lisaks töötasid rahvakogu liikmed ka probleemide ja ettepanekute sõnastamisega. Kogu materjali, sh probleemide sõnastused ja ettepanekud, avalikustame märtsi esimesel nädalal.
1. Laste ning noorte vaesus ja ebavõrdne stardipositsioon
Vaesus algab sageli lapsepõlvest. Mustrist on keeruline välja murda, eriti kui see on kestnud mitmeid põlvkondi. Noorte jaoks on kõrghariduse omandamine kallis sealhulgas kõrgete elamiskulude tõttu. Riigi julgeolek sõltub ka sellest, et noored oleksid terved ega riskikäituks, et nad ei tahaks Eestist lahkuda.
2. Halvenev vaimne tervis
Eestimaalaste vaimne tervis halveneb nii vaesuse ja ebavõrdsuse kogemise pärast kui ka kliimaärevuse ja liikide kadumise pärast. Puudub ühine vastutus heaolu järjepidevuse hoidmisel. Vaimse tervise abi on kättesaadav pigem jõukatele elanikele. Samas on ühiskond terve, kui selle liikmed on vaimselt terved, vananevad tervena ning panustavad kogukondadesse ja ühistegevusse.
Diskrimineerimine toimib süsteemse mehhanismina, mille tõttu vähenevad tootlusvõimalused ja süvenevad vaimse tervise riskid kõigis vanusegruppides.
3. Diskrimineerimine
Diskrimineerimine tähendab isiku põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste isikutega sarnases olukorras. Diskrimineerimisega on tegemist näiteks juhul, kui isikut ei võeta tööle tema puude tõttu või kui talle keeldutakse töökohta pakkumast põhjusel, et tal on väike laps või ta hooldab pereliiget. Samas ei ole iga ebaõiglane või ebasoodne kohtlemine käsitatav diskrimineerimisena, kuna seadus määratleb selgelt, millistel tingimustel loetakse ebaõiglus ühtlasi ka diskrimineerimiseks. Diskrimineerimisega on tegemist eelkõige siis, kui isiku halvem kohtlemine põhineb tunnusel, mida tal ei ole võimalik muuta. Sellisteks tunnusteks on muu hulgas rahvus, sugu, vanus, puue või pikaajaline tervisehäire, usk ja veendumused, perekondlike kohustuste täitmine, lähisuhete loomine samast või erinevast soost isikuga ning sotsiaalne või majanduslik päritolu. Diskrimineerimine on Eesti seaduste kohaselt keelatud.
Puuetega inimeste hooldajad on diskrimineeritud, nad elavad suures vaesusriskis ja nende heaolu ei ole tagatud. Sellele on korduvalt pööranud tähelepanu Eesti Puuetega Inimeste Koda ja õiguskantsler oma aastaaruandes.
4. Palgavaesus
Palgavaesus Eestis tähendab olukorda, kus inimesel on töökoht ja regulaarne sissetulek, aga sissetulek ei taga automaatselt piisavat toimetulekut ja inimene elab suhtelise vaesuse piiril või selle lähedal. See on sageli seotud madalapalgalise, osalise või ebastabiilse tööga ja puudulike võimalustega oma oskusi arendada või töötingimusi parendada, olles EAKL andmetel 21,4% juhtudest seotud keskmise intensiivsusega tööga. Palgavaesus piirab inimeste majanduslikku kindlustunnet, vähendab võimalusi investeerida haridusse ja enesearengusse ning võib pikemas perspektiivis süvendada sotsiaalset ebavõrdsust ja vaesusriskis püsimist, mistõttu on tegemist laiemalt ühiskondliku, mitte üksikisiku probleemiga.
5. Praegune majandusmudel ei teeni heaolu
Palgavaesus Eestis tähendab olukorda, kus inimesel on töökoht ja regulaarne sissetulek, aga sissetulek ei taga automaatselt piisavat toimetulekut ja inimene elab suhtelise vaesuse piiril või selle lähedal. See on sageli seotud madalapalgalise, osalise või ebastabiilse tööga ja puudulike võimalustega oma oskusi arendada või töötingimusi parendada, olles EAKL andmetel 21,4% juhtudest seotud keskmise intensiivsusega tööga. Palgavaesus piirab inimeste majanduslikku kindlustunnet, vähendab võimalusi investeerida haridusse ja enesearengusse ning võib pikemas perspektiivis süvendada sotsiaalset ebavõrdsust ja vaesusriskis püsimist, mistõttu on tegemist laiemalt ühiskondliku, mitte üksikisiku probleemiga.
Mis saab edasi?
Märtsi alguses avalikustame rahvakogu konkretiseeritud probleemide sõnastused ning ettepanekud.
Märtsi keskel avaldame rahvakogu raporti, mis kirjeldab nii protsessi kui tulemusi põhjalikumalt.
Märtsi lõpus toimub koos teemaga haakuvate huvirühmadega ühine koosloome päev, et panna paika plaan, kuidas rahvakogu ettepanekud jõuaksid otsustajate lauale ning pälviksid ühiskonnas laiemat tähelepanu. Koosloomepäeval saavad osaleda ka rahvakogu liikmed, kes soovivad edasises protsessis vabatahtlikuna panustada.
Sealt edasi, alates aprillist, luuakse valikust ettepanekutest rahvaalgatus.ee portaalis rahvaalgatused, et koguda neile suuremat toetust ja kõlapinda.
–
Rahvakogu on arutleva demokraatia algatus, kus osaleb läbilõige ühiskonnast ehk mini-avalikkus, mis aitab otsuste juurde tuua ka need inimesed, kelle arvamust tavaliselt avalikus arutelus ei kuule. 30-liikmeline rahvakogu pandi kokku juhuvalimiga, et kaasata võimalikult eripalgelisi inimesi.
Suur tänu rahvakogu liikmetele, kes on keskendunult töötanud kõikide kohtumiste vältel, aga ka virtuaalselt kohtumiste vahepeal. Tänusõnad saadame teele ka Elva Gümnaasiumile, kes meid lahkesti võõrustas, Elva Muusikakooli lastele ja nende õpetajale Pille-Riinule toreda etteaste eest ning Kataköögile, kes meid hea ja paremaga kostitas.
Autor:
Meelika Hirmo
Hea elu rahvakogu korraldustiimi liige
Fotod: Maksim Shmeljov
