Homme tööd alustav rahvakogu hakkab arutama vaesuse teemal

“Majandus, riigi toimimine ja keskkond on lahutamatult seotud inimeste toimetuleku ja heaoluga kogu elukaare jooksul. Vaesus ei ole pelgalt sissetuleku puudus, vaid ka valikuvõimaluste nappus – ligipääs haridusele, tervishoiule, turvalisele elukeskkonnale ja osalusele ühiskonnas,” selgitas Teele Pehk Mõttekojast Praxis.

Hea elu rahvakogu ekspertgrupi analüüsi kohaselt puudutab see teema eriti lapsi ja noori, madalapalgalistes sektorites töötavaid Eesti elanikke, lastega peresid, eakaid ning puuetega inimesi.

“Kui need kitsaskohad kuhjuvad, süveneb ebavõrdsus ning kannatab kogu ühiskonna sidusus ja kestlikkus. Hea elu rahvakogus käsitleme vaesust süsteemse probleemina, mille lahendused eeldavad erinevate vaatenurkade ja kogemuste kokku toomist – sealhulgas ekspertide ja organisatsioonide sisendit, kes puutuvad oma töös nende teemadega kokku igapäevaselt kokku,” rääkis Pehk.

 

Tallinna Ülikooli sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professor Lauri Leppik osaleb Hea elu rahvakogus ühena ekspertidest, et aidata rahvakogu liikmetel teemat tõenduspõhiselt mõtestada. Leppiku sõnul on Eestis suur turupõhise tulujaotuse ebavõrdsus, mis on Euroopa Liidu üks kõrgemaid. 

“Kui Tšehhis on see ebavõrdsus ligi kaks korda madalam kui Eestis, siis meil ei saavuta nii madalat ebavõrdsust isegi kõigi sotsiaal- ja maksupoliitiliste meetmete abil. Meil on ühtlasi sotsiaal- ja maksupoliitiliste meetmete suhtes ka mitmeid vastandlikke ootusi, millest kõik ei toeta ebavõrdsuse vähendamist, vaid hoopis säilitavad seda. Sotsiaal- ja maksupoliitilised abinõud ei ole pelgalt indiviidi ja riigi või omavalitsuste omavaheline suhe,” lausus Leppik.

Rahvakogu on arutleva demokraatia algatus, kus osaleb läbilõige ühiskonnast ehk mini-avalikkus, mis aitab otsuste juurde tuua ka need inimesed, kelle arvamusi tavaliselt avalikus arutelus ei kuule. 30 osalejat valiti loosiga 630 huvi registreerunud inimese hulgast moel, mis tagas osalejate mitmekülgsuse. Rahvakogusse kuuluvad erinevas vanuses mehed ja naised, linna- ja maa-elanikud ning erineva haridustaseme ja sotsiaal-majandusliku taustaga inimesed.

 

Arutelu suuna said kandideerijad valida nelja Earth4All raamistikust tuleneva teema vahel: kestlik ja tervislik toidusüsteem, väljapääs vaesusest, majanduslik võrdsus ning sooline võrdõiguslikkus. 

Rahvakogu kohtumised toimuvad 10.–11. jaanuaril Keilas, 24.–25. jaanuaril Kadrinas ja 15. veebruaril Elvas. Kohtumiste vahepeal töötavad rahvakogu liikmed virtuaalselt. Pärast seisukohtade kujundamist avaldatakse töö tulemused Hea elu rahvakogu kodulehel, millest koorunud ettepanekud suunatakse rahvaalgatuste veebikeskkonda, kus kõigil on võimalik nendega lähemalt tutvuda ning ettepanekuid oma allkirjaga toetada.

 

Varasematest rahvakogudest on sündinud näiteks tänaseks laialt levinud rahvaalgatuse õigus, kus vähemalt 1000 toetusallkirjaga ettepanekuid peab Riigikogu arutama. Ida-Viru noorte kliimakogust sündis vabaühendus, mis esindab Rahandusministeeriumi õiglase ülemineku juhtkomisjonis maakonna noorte hääli. 

 

Hea elu rahvakogu on erakonnapoliitikast sõltumatu ning seda korraldab mõttekoda Praxis.