Pildistas: Maksim Shmeljov
Jaanuaris ja veebruaris toimunud Hea elu rahvakogu arutas, kuidas suurendada Eesti inimeste heaolu ning vähendada majanduslikku ebavõrdsust ja vaesust. Uurisime valdkonna ekspertidelt, mis väärtust pakub tavaliste inimeste vaatepunkt neile ja poliitikakujundajatele.
Kuigi rahvakogu liikmed valiti juhuvalimiga Eesti inimeste hulgast, siis teema paremaks mõtestamiseks olid kaasatud ka arutelu toetavad hõlbustajad, valdkonna eksperdid ja huvirühmad. Tasakaalustatud ja teaduspõhise info põhjal said rahvakogu liikmed paremini kujundada oma seisukohti, tuua esile ühiskondlikud valukohad ning anda suuniseid, kuidas võiks Eesti avalikkus teemaga edasi tegeleda.
Rahvakogu protsessi panustasid mitmed eksperdid: keskkonnasotsioloog Bianka Plüschke-Altof, sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik, Praxise analüütik Katre Pall, Eesti Panga majandusteadlane Tairi Rõõm, heaolu-uurija Dagmar Kutsar ning sotsioloog Oliver Nahkur. Ekspertide roll ei olnud anda lõplikke vastuseid, vaid aidata osalejatel teemat mõista, avada erinevaid vaatenurki ja siduda teadmised inimeste päriseluliste kogemustega.
Bianka Plüschke-Altof ütleb, et taolist keerukat teemat nagu vaesus ja majanduslik ebavõrdsus on vaja arutada laiapõhjaliselt. „Toimetulek multikriisidega nõuab nii igaühe panust kui ka ühiskondlikke muutusi. Mõlemad saavad õnnestuda ainult siis, kui arvestame nii laiema elanikkonna kui ka ekspertide teadmistega ning kui võtame kokkulepped ühiskonnana päriselt omaks. Omaksvõtmine eeldab aga võrdset kaasatust ning informeeritud ja põhjalikku arutelu, et jõuda ühiskonnas vastuvõetavate kokkulepeteni,“ rõhutab Plüschke-Altof laiapõhjalise arutelu ja kaasamise olulist mõju.
Lauri Leppiku hinnangul on majandusliku ebavõrdsuse juured Eestis sügavad, mitmetahulised ja süsteemsed. „Turupõhise tulujaotuse ebavõrdsus on Euroopa Liidu võrdluses üks kõrgemaid. See tähendab, et isegi tugev sotsiaal- ja maksupoliitika ei suuda ebavõrdsust täielikult tasandada, sest probleem tekib juba enne riigi sekkumist – turul endal. Samal ajal on ühiskonnas ka vastandlikud ootused riigi rollile, mis ei pruugi toetada majandusliku ebavõrdsuse vähendamist. See seab poliitika kujundamisele selged piirid ja näitab, et lahendused ei saa tulla ainult ühest sektorist,” tõdeb Leppik.
Ainult kuluefektiivsuse analüüsist ei piisa
Katre Pall toob juurde olulise mõõtme: poliitika ei tohi taanduda üksnes numbritele.
„Hüvitiste ja toetuste puhul analüüsitakse sageli seda, kas need on kuluefektiivsed, kui palju need vähendavad vaesust ja motiveerivad töötama – ehk vaadatakse rahalisi näitajaid. Alles hiljuti on hakatud uuringutes käsitlema ka seda aspekti, millised on hüvitiste saajate enda kogemused nende taotlemisel ja saamisel,” kommenteerib Pall.
Katre Pall. Pildistas: Maksim Shmeljov
Palli sõnul on oluline analüüsida, kas süsteem on õiglane ja efektiivne ka toetuse saajate vaatest ning kas see päriselt toetab abi vajavaid inimesi ning motiveerib neid näiteks tööle asuma. Ühtlasi nihutab inimkesksem lähenemine fookuse inimeste tegelikule toimetulekule ja väärikusele, mitte ainult statistilistele näitajatele.
Rahvakogu aitab jõuda paremate lahendusteni
Tairi Rõõm rõhutab omakorda ajalise perspektiivi probleemi. Kui otsuseid teevad ainult poliitikud, jääb domineerima lühike vaade, sest poliitikute ajahorisont on enamasti üks valimistsükkel.
„Ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamisega seotud meetmed toimivad enamasti pika aja jooksul. Kui proovida juurpõhjuseid mõjutada, siis tähendab see, et mõju peaks avalduma alates varasest lapsepõlvest. Seetõttu võib aga kuluda üks või mitu inimpõlve, enne kui täna tehtud otsuste mõjud täielikult avalduma hakkavad.”
Tairi Rõõm. Pildistas: Maksim Shmeljov
Rõõm usub, et samal põhjusel on oluline lisaks traditsioonilistele demokraatia meetoditele kasutada ka teisi ning rahvakogu on üks selline täiendav demokraatia vorm, mida võiks julgelt kasutada.
Rõõm toob välja, et teine põhjus, miks vaesuse ja ebavõrdsuse teemasid on vaja arutada laiapõhjaliselt, on see, et otsustajad ja eksperdid on enamasti pigem keskmisest jõukamad. Laiapõhjaline arutelu võimaldab kaasata nii kõrge kui madalama sissetuleku tasemega inimesi, mis võimaldab probleeme paremini kaardistada ning see võib anda lahendusi, mille peale muidu ei tuleks.
Heaolu ja ebavõrdsus ei ole vaid sissetuleku küsimus
Dagmar Kutsar juhib tähelepanu sotsiaalse sidususe nõrgenemisele.
„Minu jaoks on tähenduslik rahvakogulaste mure ühiskonna sotsiaalse sidususe pärast. See ei ole spetsiifiline probleem ainult Eestis, vaid levinud laiemalt lääne ühiskondades kui üldine suhete languse fenomen (inglise k. relationship recession). Kaasaegsed kultuurid on indiviidikesksed – nad väärtustavad isiklikku arengut, eneseväljendust ja iseseisvust. Paljud inimesed, eriti noored täiskasvanud, seavad hariduse, isikliku karjääri ja hobid püsisuhete loomisest tähtsamale kohale. Paljud eelistavad pere loomisele üksi elamist ning hõrenevad ka põlvkondade vahelised suhted. Tehnoloogiline suhete vahendatus ei suuda asendada otse suhtlemist, Suhete langusega seostatakse vaimse tervise, sealhulgas üksilduse probleeme, mis levivad eri vanuses inimeste hulgas,” selgitab Kutsar.
Kutsari sõnul võib sidususe kasvatamine alata igapäevaste suhete tähtsustamisest näiteks naabritega, kolleegidega, kogukonnaga, hobirühmaga või teistega, mis väärtustavad sõprust ja hoolivust naabruskonnas ning ergutavad põlvkondade vahelist suhtlemist. Kutsar viitab Maailma Õnnelikkuse Raporti 2025. aasta väljaandele, kus rõhutatakse, et nii abistajad kui ka abisaajad kogevad suuremat õnnetunnet hoolitsemisest ja jagamisest, kui nad teevad seda hoolivate suhete, valikuvõimaluste ja selge positiivse mõju kontekstis.
Sama mõtet toetab ka Oliver Nahkur, kelle hinnangul annab rahvakogu väärtuslikku sisendit läbi Eesti elanikkonna mitmekülgse vaate, mis võimaldab poliitika kujundamises arvestada inimeste vahetute kogemustega.
Kasulikku sisendit said rahvakogust ka teadlased. Rahvakogu esimene ehk heaolu mõtestamise päev andis kinnitust paralleelselt käiva uurimis-arendusprojekti ”Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine” loodud Eesti elukaareülese heaolu kontseptuaalsele raamistikule.
„Rahvakogu üks olulisemaid väärtusi seisnebki selles, et see toob kokku erinevad teadmised ja kogemused – akadeemilise, poliitilise ja igapäevase,“ lausub Nahkur.
Tutvu kõigi Hea elu rahvakogu materjalidega, sealhulgas ekspertide ettekannete ja tulemustega, siin.
Rahvakogu töösse panustanud eksperdid
Bianka Plüschke-Altof
Bianka on Tallinna Ülikooli keskkonnasotsioloogia vanemteadur ja Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise teadur. Tema teadustöö keskendub kestliku arengu ja üleminekuga seotud teemadele sh sotsiaal-ruumilise ja keskkonnaõiglusele, keskkonnakommunikatsiooni ja kaasamiseprotsessidele ning nende mõjule kestliku käitumisele ja ühiskondlike muutustele.
Lauri Leppik
Lauri on Tallinna Ülikooli sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professor. Ta on tegutsenud sotsiaalpoliitika valdkonnas üle 30 aasta, millest tosin aastat tegelenud ka sotsiaalõiguste järelevalvega Euroopas. Tema uurimisteemad on peamiselt seotud sotsiaalkaitse ja rahvastiku vananemisega. Tema artiklit Eestis ühiskonnas sotsiaal- ja maksupoliitiliste meetmete ning vastandlike ootuste kohta saab lugeda EPL/Delfi portaalist.
Katre Pall
Katre on Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik. Tal on 15 aastat töökogemust Sotsiaalministeeriumist sotsiaalkindlustuse osakonnast, kus tema osakond tegeles pensionide, perehüvitiste, töötushüvitiste, puudega inimeste toetuste jm toetuste süsteemidega. Töötades Tartu Ülikoolis ja Dementsuse Kompetentsikeskuses uuris ta ohvriabi süsteemi ja ohvrite õiguseid, sotsiaalteenuseid ja pikaajalise hoolduse korraldust.
Praxises on Katre osalenud uuringutes, mille teemadeks on pensionid, pikaajaline hooldus, tööampsud töötutele, personaalne riik ja noorte töötamine. Käsil on projektid sotsiaalhoolekande ja puudega inimeste toetuste teemadel.
Tairi Rõõm
Tairi töötab Eesti Pangas majandusuuringute allosakonna juhatajana ning osalise koormusega ka Tallinna Tehnikaülikoolis, kus ta on Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis kaasatud professor. Tairi tööülesanded Eesti Pangas hõlmavad majandusteaduse alaste artiklite kirjutamist ja avaldamist ning majandusuuringutega seotud tegevuste suunamist ja koordineerimist. Seoses tööga ülikoolis lisandub sellele ka tudengite õpetamine ja juhendamine.
Tairi on majandusliku ebavõrdsuse teemat analüüsinud mitmetes teadusuuringutes, sh. korraldanud ja andmeid analüüsinud Eesti Panga leibkonnauuringus, mis on talle andnud hea ülevaate Eesti leibkondade varade jaotusest ja varalisest ebavõrdsusest. Ta on lisaks varalisele ebavõrdsusele oma töö raames käsitlenud ka muid majandusliku ebavõrdsuse tahke, näiteks koostanud ülevaate võimaluste (eba)võrdsusest Eestis võrreldes teiste riikidega.
Dagmar Kutsar (PhD, psühholoogia)
Dagmar on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kaasprofessor, kes on oma teadustöös keskendunud heaolu temaatikale ja uurib, kuidas heaolu luuakse ja mis seda ohustab nii elukaare üleselt kui ka erinevates elukeskkondades.
Oliver Nahkur
Oliver Nahkur (PhD, sotsioloogia)
Oliver on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsiaalse heaolu uuringute teadur. Lisaks heaolu teaduslikule uurimisele õpetab ta ülikoolis heaolu ja selle mõõtmisega seonduvaid aineid. Ta on seotud rahvusvahelise laste heaolu uuringuga ja Eesti esimese täiskasvanud elanikkonna heaolu piki-uuringuga. Ta on üks Heaolumeetri autoritest.
Autorid:
Meelika Hirmo
Hea elu rahvakogu korraldustiimi liige
Fotod: Maksim Shmeljov
