Tugevdame koos Eesti demokraatiat!
Paljud inimesed tunnevad, et nende häält ei kuulata ning avalikud arutelud on täis ründavat ja vastanduvat meelsust. Rahvakogu toob kokku ka need inimesed, kes tavaliselt poliitilistes aruteludes ei osale. Ootame organisatsioone koos meiega avatult kaasa mõtlema ja katsetama, kuidas võiks rahvakogud Eesti demokraatlikku ruumi rikastada.
Kutsume koostööle teadus- ja haridusasutusi, vabaühendusi ja demokraatia valdkonnas tegutsevaid eksperte.
Partnerid ja huvirühmad
meelika.hirmo@praxis.ee
Partnerid ja huvirühmad
meelika.hirmo@praxis.ee
Usalduse tõstmine
Paljudes riikides on usaldus poliitikute ja institutsioonide vastu langenud. OECD andmetel usaldab vaid umbes 40% inimestest oma valitsust (Eestis 38%). Täiendavad osalusviisid on vajalikud, et taastada usaldust ja sidet ühiskonnas. Kuna suur osa seostab demokraatiat pelgalt valimiste ja poliitikutega, on usaldus demokraatia vastu langemas. Meil on tarvis täiendavaid toimivaid viise, et kodanikuühiskonda toetada. Tõsisemate ja keerukamate otsustusprotsesside puhul on usaldus veelgi madalam. Näiteks usub vaid 24%, et parlament hoiab valitsust efektiivselt vastutavana ja pelgalt 17% leiab, et poliitiline süsteem võimaldab inimestel valitsemises osaleda.
Keeruliste probleemide lahendamine
Kliimamuutused, sotsiaalne ebavõrdsus, geopoliitilised kriisid ja kiire tehnoloogia areng vajavad arutelusid ning otsuseid, mis ületavad valimistsükleid. Rahvakogud aitavad kaaluda lahendusi pikaajalisest vaatepunktist.
Mitmekesisem kaasamine
Esindusdemokraatias jäävad sageli kuulmata need hääled, kellel on vähem võimalusi, kogemust või poliitilist mõju. Juhuvalimi-põhised osalusvormid (nt rahvakogud) tagavad, et osalejad esindavad ühiskonna erinevaid gruppe, mis annab selgema pildi tegelikest probleemidest ja võimalikest lahendustest.
Otsuste parem kvaliteet
Uuringud (näiteks OECD, Setälä, M., & Smith, G. (2018). Mini-publics and Deliberative Democracy jt) ning rahvakogude korraldamise praktika näitavad, et kui inimesed saavad aega ja piisavalt tasakaalustatud infot arutlemiseks ja kaalutlemiseks, sünnivad püsivama mõjuga otsused. Ühtlasi väheneb polariseerumine ja suureneb usaldus langetatud otsuste suhtes.
Usalduse tõstmine
Paljudes riikides on usaldus poliitikute ja institutsioonide vastu langenud. OECD andmetel usaldab vaid umbes 40% inimestest oma valitsust (Eestis 38%). Täiendavad osalusviisid on vajalikud, et taastada usaldust ja sidet ühiskonnas. Kuna suur osa seostab demokraatiat pelgalt valimiste ja poliitikutega, on usaldus demokraatia vastu langemas. Meil on tarvis täiendavaid toimivaid viise, et kodanikuühiskonda toetada. Tõsisemate ja keerukamate otsustusprotsesside puhul on usaldus veelgi madalam. Näiteks usub vaid 24%, et parlament hoiab valitsust efektiivselt vastutavana ja pelgalt 17% leiab, et poliitiline süsteem võimaldab inimestel valitsemises osaleda.
Keeruliste probleemide lahendamine
Kliimamuutused, sotsiaalne ebavõrdsus, geopoliitilised kriisid ja kiire tehnoloogia areng vajavad arutelusid ning otsuseid, mis ületavad valimistsükleid. Rahvakogud aitavad kaaluda lahendusi pikaajalisest vaatepunktist.
Mitmekesisem kaasamine
Esindusdemokraatias jäävad sageli kuulmata need hääled, kellel on vähem võimalusi, kogemust või poliitilist mõju. Juhuvalimi-põhised osalusvormid (nt rahvakogud) tagavad, et osalejad esindavad ühiskonna erinevaid gruppe, mis annab selgema pildi tegelikest probleemidest ja võimalikest lahendustest.
Otsuste parem kvaliteet
Uuringud (näiteks OECD, Setälä, M., & Smith, G. (2018). Mini-publics and Deliberative Democracy jt) ning rahvakogude korraldamise praktika näitavad, et kui inimesed saavad aega ja piisavalt tasakaalustatud infot arutlemiseks ja kaalutlemiseks, sünnivad püsivama mõjuga otsused. Ühtlasi väheneb polariseerumine ja suureneb usaldus langetatud otsuste suhtes.
– Rahvakogud annavad vabaühendustele ja otsustajatele tasakaalustatud ja mitmekesise sisendi erineva taustaga inimeste vaadetest, mis aitab teha läbimõeldumaid ja laiapõhjalisemaid otsuseid. Haridus- ja teadusasutused saavad täiendavat kasulikku sisendit teadustööks. Vabaühendused saavad rahvakogu põhjalikku tööd kasutada sisendina oma huvikaitsetöös.
– Partnerid saavad tulla rahvakogu kohtumistele vaatlejaks, et lähemalt tutvuda uuendusliku ning mõjusa osalusformaadiga. See omakorda annab võimaluse hinnata rahvakogu kui meetodi rakendamise sobivust huvikaitsetöös.
– Koostöös partnerite võrgustikuga toetame ühiselt uuenduslike osalusformaatide levikut ja Eesti demokraatliku ruumi arengut.
– Hea elu rahvakogu teemad põhinevad Rooma klubi koordineeritud Earth4All visoonil, mis käsitleb sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust, energeetikat ja teisi teemasid, mille arengud mõjutavad kogu ühiskonda.
– Rahvakogu seisukohad edastatakse Riigikogule ja valitsusele ning nende tulemustest on huvitatud ka Riigikantselei, et uuendada Eesti pikaaegset strateegiat.
– Koostöös partnerite, loodava koalitsiooni ja saadikutega levitame rahvakogu soovitusi ka laiemalt. Meie partneritele jääb vabadus valida, milliste (või kas üldse) rahvakogu seisukohtadega edasi töötada.
– Rahvakogu on poliitiliselt sõltumatu ning tagab erinevate kaalutletud vaadete tasakaalustatud esitamise. Loe lähemalt siit.
Organisatsioonid, kes kutsuvad rahvakogu ellu ja toetavad selle ellu viimist.
Hea elu rahvakogu korraldab DD Demokraatiakeskus ja mõttekoda Praxis. Nendes vabaühendustes toimub ka rahvakogude arendustöö.
Rahvakogu partneriteks on rahvaalgatusveebi haldav Eesti Koostöö Kogu ja avalikes huvides tegutsevate ühenduste häälekandja Vabaühenduste Liit. Arvamuskultuuri edendamist toetab Arvamusfestival ja noorte häält toob rahvakokku Eesti Noorteühenduste Liit.
Partnerid ja huvirühmad
meelika.hirmo@praxis.ee
Partnerid ja huvirühmad
meelika.hirmo@praxis.ee
E-mail: rahvakogud@praxis.ee
Aadress: SA Mõttekoda Praxis, Ahtri 6a, Tallinn
E-mail: hello@dd.foundation
Aadress: Raekoja plats 1, Tartu Telliskivi 60a, Tallinn