Riigikantseleiga koostöö
Teatame rõõmuga, et teeme koostööd Riigikantselei strateegiabürooga! Rahvakogu tulemused annavad kaalutletud sisendit Eesti 2035 strateegia ülevaatamiseks. Samuti hindame rahvakogu protsessi kokkuvõttes seda, kuidas üle-eestiline mini-avalikkus (mini-publics) toimib elanikkonna kaasamise viisina. Tulemused saavad kajastatud Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavas. Riigikantseleid esindab rahvakogu rahvusvahelises seirerühmas strateegiabüroo nõunik Marten Lauri.
Avalikkusesse on juba ka jõudnud info, et taotleme andmekaitse inspektsiooni luba. Seda põhjusel, et vajame rahvastikuregistri andmeid mini-avalikkuse lähenemise testimiseks riiklikul tasemel. See võimaldab meil saata juhuvalimi teel 32 000 eestimaalasele kutse rahvakogusse, et kaasata eri taustaga inimesi soo, vanuse, hariduse, elukoha ja majandusliku toimetuleku järgi. Juhuvalim annab kõigile võrdse võimaluse ning toob aruteludesse mitmekesise osalejaskonna.
Rahvakogu kogunemised lükkuvad edasi
Rahvakogu osalejad kogunevad septembris ja oktoobris nädalavahetustel, kokku viiel päeval. Kuupäevad kinnitame esimesel võimalusel, kui oleme koostöös Riigikantselei strateegiabürooga saanud rahvastikuregistrist andmed kutsete saatmiseks.
Rahvakogu iga nädalavahetus toimub eri paigas. Asukohad oleme valinud selle järgi, et Eesti eri kohtadest pääseks rongi ja bussiga hõlpsasti ligi. Kohtumised toimuvad kogukondlikes ruumides – Kadrina rahvamajas, Pärnu kogukonnakeskuses, Keila waldorfkoolis.
Vaata siit, mis eelneb ja järgneb rahvakogu kohtumistele:
Arvamusfestival arutelukultuuri kujundajana
Elasime kaasa tänavusele Arvamusfestivalile, kus kümnetel aruteludel mõtestati servapidi ka head elu.
Festivali uus eestvedaja Taaniel Raudsepp kirjutab:
Mina usun, et vaba mõttevahetus on ühiskonna hapnik – kui seda liiga kaua ei liigu, hakkab ühiskond lämbuma. Ma ei taha elada Eestis, kus räägitakse ainult omadega, kindlates piirides ja ainult selleks, et midagi mitte öelda. Kui suudame hoida elus avaliku arutelu, suudame hoida elus ka Eesti demokraatia. Arutelu peab toimuma nii sotsiaal- kui tavameedias, aga eelkõige näost näkku, ühiselt jagatud ruumis – ja just seda ruumi Arvamusfestival pakubki.
Loe Taaniel Raudsepa esseed julgusest arutleda SIIN.
Veel uudiseid
Carina Paju jagab ERRi artiklis, et usalduse loomiseks on vaja väljaspool valimisi võtta arvesse elanike arvamusi ning toetada nende osalust riigielus.
Tehisaru diskussioon on jõudnud ka rahvakogude uurijate ja arendajate ringkondadesse. Arutleva demokraatia konsultatsioonibüroo DemNext avaldas mahlaka juhise, kuidas mini-avalikkuse formaate tehisaru abil või ilma laiendada.
Kliimateemaliste rahvakogude teadmusvõrgustik KNOCA avaldas hiljuti ülevaate trendidest, katsumustest ja võimalustest seoses viimasel viiel aastal toimunud kliimakogudega Euroopas. Kokkuvõtlikult tõdetakse, et kliimakogud soovitavad palju progressiivsemaid kliimameetmeid võrreldes valitsuste või parteipoliitika omadega. Kliimakogudes osalejad toetavad meelsamini nn piisavuspoliitikaid – tarbimise ja tootmise vähendamist nagu näiteks lennuliikluse vähendamine, liha- ja piimatoodetel põhineva toitumise vähendamine, seadmete eluea pikendamine ning negatiivse kliimamõjuga toodete reklaamimise keelamine.
