RAHVAKOGU AVALIK PÖÖRDUMINE
Viis valupunkti, millega Eesti peab kohe tegelema
5. märts, 2026
Riigikogu valimisteni on jäänud aasta. Meie, allakirjutanud, olime enne valdavalt seda usku, et me arvamust küsitakse vaid korra nelja aasta tagant. Tundsime, et erakonnad tulevad valimistele teemadega, mis viivad meid kesksetest probleemidest kaugemale. Ja pärast valimisi ei peeta algsetest lubadustest kinni või viiakse läbi asju, mis üldse valimistel teemaks ei olnud.
Osalesime Hea elu rahvakogus. Saime aru, et ka sel viisil saab demokraatias osaleda – tavaliste inimestena suurte teemapüstituste üle arutleda ja otsustada.
Me oleme inimesed üle Eesti. Igas vanuses, erineva haridustaseme, jõukuse, poliitiliste eelistuste ja arvamustega eestimaalased. Omamoodi mini-Eesti, kes ei olnud varasemalt omavahel tuttav. Me ei saanud rahvakogus osalemisest muud isiklikku kasu peale võimaluse teema kohta õppida ja ühiselt lahendusi otsida.
Paljud meist leidsid, et eestlased on hakkamasaaja rahvas ega looda liigselt riigile, aga oli ka neid, kes ootavad riigilt rohkem.
Hakkamasaamise-usust hoolimata tunneme, et riik ei täida piisavalt oma oma kohust. Nagu ütles üks meist: igaüks on oma õnne sepp – aga kuidas oma saatust sepistada, kui alasi ja haamer on puudu?
Enne rahvakogu saime valida, kas keskenduda toidujulgeolekule, soolisele võrdõiguslikkusele, vaesusest väljapääsule või majandusliku ebavõrdsuse vähendamisele. Otsustasime keskenduda vaesuse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisele, sest meie arvates heidavad need kõige pikema varju Eesti tulevikule.
Me kuulasime ära eksperdid, huvigrupid ja arutlesime seejärel omavahel lugupidavas õhustikus, et jõuda ühismeeleni. Kõik said sõna ning erimeelsused ja teemad arutasime lõpuni. Üllatusime, et oleme rohkem ühel meelel kui enne kohtumisi oleks osanud arvata.
Me oleme ühel meelel selles, et Eesti on kriisis. Sellises kriisis, mis niidab meie tulevikul jalad.
Ühiskondlikud valukohad
Toome välja rahvakogul üksmeele leidnud viis ühiskondlikku valupunkti. Need pole uued teemad. Aga need on süvaprobleemid, mis taastoodavad vaesust ja ebavõrdsust ning millega on Eestis vaja esmajärjekorras tegeleda. Kuna rahvakogu keskendub ühisosa leidmisele, toetasime neid valukohti üksmeelselt. Rahvakogu raportis, mis ilmub märtsi keskel, toome välja ka võimalikud ettepanekud iga valupunkti all.
Hästi toimiv ühiskond eeldab, et kõigil inimestel on realistlik võimalus väärikaks eluks. Sellepärast on Eestil vaja esmajärjekorras tegeleda järgmise viie valupunkti lahendamisega.
Valukoht 1: Laste, noorte ja tudengite ebavõrdne stardipositsioon.
Vaesus algab sageli lapsepõlvest. Mustrist on keeruline välja murda, eriti kui see on kestnud mitmeid põlvkondi. Noorte jaoks on kõrg- või rakendushariduse omandamine kallis muuhulgas kõrgete elamiskulude tõttu.
Riigi tulevik, sealhulgas julgeolek sõltuvad sellest, et noored oleksid terved ega käituks ennast hävitavalt. Me peame võrdsustama noorte võimalused.
Valukoht 2: Halvenev vaimne tervis.
Eestimaalaste vaimne tervis halveneb nii vaesuse ja ebavõrdsuse kogemise, üksilduse kui ka ebaselge ja jätkusuutmatu homse pärast. Kuigi erinevas vanuses inimesed julgevad vaimse tervise probleemidest aina rohkem rääkida, on levinud uskumus, et neid muresid peaks ka varjama. Professionaalne vaimse tervise abi on kättesaadav liiga vähestele ja pigem jõukatele elanikele; paraku viivad paljud poliitikute eelarve-otsused abi ja vajalikud oskused inimestest aina kaugemale.
Samas on ühiskond terve, kui selle liikmed on vaimselt terved, vananevad tervena ning panustavad kogukondadesse ja ühistegevusse.
Valukoht 3: Ebavõrdne kohtlemine.
Diskrimineerimise puhul on tegu olukorraga, kus inimest koheldakse ebavõrdselt tunnuste alusel, mida ta muuta ei saa. Näiteks siis, kui inimest ei võeta tööle tema erivajaduse tõttu või kui talle keeldutakse töökohta pakkumast põhjusel, et tal on väike laps või ta hooldab pereliiget. Sellist alavääristavat kohtlemist võib ette tulla mistahes olukorras ja mistahes asjaolu tõttu. Paljud puuetega inimesed ja nende hooldajad on diskrimineeritud, nad elavad suures vaesusriskis ja nende heaolu ei ole tagatud.
Poliitikutest enamgi saame meie ise siin kõige rohkem ära teha – meie ise saame olla teistega palju leplikumad, mõistes, et meil kõigil on üks või teine eripära. Eesti ühiskonnana ei saa me lubada suure hulga inimeste kõrvalejätmist.
Valukoht 4: Palgavaesus.
Paljud eestimaalased käivad iga päev tööl ja pingutavad, ent nende sissetulek on liiga väike, et väärikalt ära elada. Palgavaesuses tegeleb inimene iga päev oma nina vee peal hoidmisega ega jõua mõelda enda ja oma pere võimaluste parandamisele või enesearendamisele. Sotsiaalsed probleemid, mis palgavaesusest tulenevad, ajapikku ainult süvenevad ja muutuvad terve ühiskonna peamiseks mureks.
Kui inimesed saavad piisavalt töötasu, on ka ühiskond tervem. Heaolu loomine ja hoidmine on ühine vastutus ning sünnib inimese, kogukonna, töötaja, ja tööandja hoolivas koostoimes.
Valukoht 5: Praegune majandusmudel ei teeni heaolu.
Majandust puudutavaid otsuseid suunab peamiselt pideva kasvu ja kasumi suurendamise loogika. See ei arvesta piisavalt inimeste elukvaliteeti, kogukondlikku toimimist ega looduskeskkonna piire. Tänane majandusmudel süvendab inimese ja looduse ebakõla. Pidevas kasvujanus on lihtne mitte mõelda praeguste ja tulevaste põlvede heaolule. Kasvule orienteeritud majandus on vähendanud mitmekesisust ja elurikkust looduses, inimsuhetes ja ka ühiskondlikes süsteemides. Selline lähenemine lõhub kogukondi ja kaugendab inimsuhteid, mida oleks vaja nii hakkama saamiseks ilma suure riigi abita kui ka igapäevase inimestevahelise toe hoidmiseks.
Majandus peab toetama ühiskonna terviklikku heaolu ning lähtuma looduse taastumisvõimest. Majandusele on kasulik, kui kogukonnad õitsevad ja inimeste vahel on tugevad suhted.
Väärtusnihe
Nendes valupunktides lahendusteni jõudmiseks vajame väärtusnihet. Millest peaksime Eestis loobuma? Meie poliitilised otsustajad peaksid loobuma populismist, näilisusest, poliitkemplusest ja otsustega kiirustamisest, killustavast eelarvestamisest ja ülevalt alla surutud edu narratiivist.
Tunneme, et paljud poliitikud ei tööta ühtse tiimina Eesti elu parandamise nimel, vaid eelistavad tekki enda poole tõmmata. Parimal juhul jäljendavad nad eestvedamist. Samas on esimene samm tõeliseks liidriks saamisel inimeste kuulamine. Kas meie poliitikute seas on tõelisi liidreid, kes kuulata võtaks?
Me oleme põhjaliku ja oma vabast ajast tehtud töö tulemusena jõudnud meie arvates põhiliste valukohtadeni, mis Eesti ees seisavad. Me ei oota vähemat, kui et ajakirjanikud aitaksid nende üle lugupidavat avalikku arutelu pidada. Me ei oota vähemat, kui et erakonnad otsiksid nendele küsimustele vastuseid oma programmides ja poliitikud arutleksid nende üle valimiste eel ja lepiks lahendustes kokku. Ja viiksid lahendused pärast valimisi ellu.
Aga me ei usu, et kõik sõltub poliitikutest. Vastupidi, kõige rohkem peaksime meie, kõik Eestis elavad inimesed, iseendale otsa vaatama. Me peaksime loobuma vaesuse, puuete ja muude selliste nähtuste halvustamisest. Me peaksime rohkem mõtlema kõigi eestimaalaste kui terviku peale ja mõistma, et me jõuame parema eluni siin ainult koos – kõigi vajadusi arvestades, üksteist kuulates ja koos arutledes. Nagu meie tegime hea elu rahvakogus. See on võimalik.
Me pöördume Eesti riigi esindajate ja avalikkuse poole, et kõik mõtleksid kaasa. Me usume, et koos mõeldes suudame kirjeldada seda, kuhu soovime riigi ja rahvana jõuda.
Hea elu rahvakogus osalejad
Aare Tammikult Ida-Virumaalt
Aet Sillamäelt
Algis Tallinnast
Arje Tartust
Dagmar Tallinnast
Eha Pärnust
Enelin Tallinnast
Fredy Hiiumaalt
Hannes Rakverest
Heino Viljandimaalt
Hurmet Narvast
Jaanus Sangastest
Juta Kehrast
Kaili Maardust
Karmen Tallinnast
Kaspar Viljandimaalt
Lisette Keilast
Maarja Harjumaalt
Mare Jõhvist
Marika Tallinnast
Marje Haapsalust
Mihkel Kaarel Tallinnast
Silva Tallinnast
Sten Harjumaalt
Vanessa Pärnust
Vilmi Tallinnast
Hea elu rahvakogust
- Rahvakogu on arutleva demokraatia algatus, kus osaleb läbilõige ühiskonnast ehk mini-avalikkus, mis aitab otsuste juurde tuua ka need inimesed, kelle arvamusi tavaliselt avalikus arutelus ei kuule.
Hea elu rahvakogu arutas, kuidas suurendada Eesti inimeste heaolu ning vähendada majanduslikku ebavõrdsust ja vaesust. Kohtumised toimusid jaanuaris ja veebruaris Keilas, Kadrinas, Elvas ning virtuaalselt.
Kutse rahvakogusse sai ca 20 000 inimest. 30 osalejat valiti loosiga 630 huvi registreerunu hulgast moel, mis tagas osalejate mitmekülgsuse. Osalesid erinevas vanuses mehed ja naised, linna- ja maa-elanikud ning erineva haridustaseme ja sotsiaal-majandusliku taustaga inimesed.
See avalik pöördumine on esimene samm Hea elu rahvakogu tulemuste levitamisel ja valukohtade tõstatamisel avalikkuses. Märtsi keskel avaldab mõttekoda Praxis rahvakogu ettepanekute raporti. Seejärel korraldab Praxis rahvakogu tulemuste pinnalt rahvaalgatuste töötoa koos rahvakogule sisendit andnud huvigruppidega. Sealt sünnivad rahvaalgatused Riigikogule, mis peavad koguma vähemalt 1000 toetusallkirja. Aprillis avaldab Praxis rahvakogu hindamisraporti.
- Tegemist on Eesti esimese kodanikualgatusliku rahvakoguga, mida koordineerib mõttekoda Praxis. Hea elu rahvakogu on erakonnapoliitikast sõltumatu.
- Hea elu rahvakogu on teine üle-eestiline rahvakogu (esimene toimus aastal 2013).
Lisainfo: https://rahvakogu.info/
Eksperdi kommentaar:
“Tavaliste inimeste kogemused ja arvamused on tõendid sotsiaalsest praktikast ehk päriselust. Just siin avalduvad mistahes uute, nii heade kui ka halbade sotsiaalsete suundumuste esmased märgid. Otsustajate lauale jõuavad nad teemadena alles hiljem, kui väikestest märkidest on vormunud sekkumist vajavad probleemid. Rahvakogu aitab kaasa, et ka väikesed märgid saaksid nähtavaks.” – Dagmar Kutsar, TÜ psühholoogia kaasprofessor
Väljatõsted rahvakogu liikmete mõtetest:
“Põhiline, mis heaolu loob, on see, et inimene ei oleks üksi. Et ta tunneks, et temaga arvestatakse, tal on piisav sotsiaalne võrgustik ümber ning side riigiga on olemas. Et kõik see, mida valitsus teeb, puudutab ka teda ja tehakse ka tema pärast. Kui need asjad on olemas, siis saab juba rääkida heast elust. Ja lahutamatu teema on alati tervis. Kui tervist ei ole, on ka tunnetuslikku heaolu väga raske saavutada.” – Kaspar Viljandimaalt
“Rahvakogu kogemus mõjutas mind väga positiivselt. Ma olin enne seda usku, et minu arvamust küsitakse vaid korra nelja aasta tagant – annad kellegi poolt hääle ja sinna kasti see asi jääb, aga rahvakogus ma näen, et on tavalistel inimestel võimalus oma mõtteid avaldada, need ilusti ära formuleerida ja loota, et see ka lõpuks otsustajate lauale jõuab. Ja väga huvitav oli näha, et me oleme rohkem ühel meelel kui enne rahvakogu oleks osanud arvata.” – Kaspar Viljandimaalt
“Ma nägin meili teel kutset rahvakogusse ja mõtlesin algul, et kui 20 000 kutsutud inimese seast valitakse ju ainult 30, siis nagunii ei osutu mina valituks. Panin end siiski kirja ja kui tuli teade, et olen nende 30 hulgas, oli see mulle suur üllatus.” – Marje Haapsalust
“Minu arusaam heast elust on siin nende arutelude käigus kuidagi meeldivalt selginenud ja pinnale on kerkinud see, et meil võiks olla vähem takistusi. Inimesed tegelikult teavad, mida nad tahavad ja mida nad heaks eluks peavad, kuid sageli on hoopis takistused või mingid asjatud, ebavajalikud piirangud need, mis ei lase meil oma hea elu nimel pingutada ja ise oma head elu luua. Ega ei olegi vaja kogu aeg kõiki asju kinni maksta ega oodata, et jagataks palju raha.” – Aet Ida-Virumaalt
Valik fotosid rahvakogu kohtumistest leiab siit.
Fotode autor on Maksim Shmeljov.
MENÜÜ:
KONTAKTINFO:
E-mail: rahvakogud@praxis.ee
Aadress: SA Mõttekoda Praxis, Ahtri 6a, Tallinn
