Rahvakogu on arutleva demokraatia formaat, kus otsuseid teeb läbilõige ühiskonnast ehk mini-avalikkus. Kuna rahvakogu lähtub parimast teadusest, kasutab kollektiivset tarkust ning jõuab ühismeelele, on see kodanikke ja kogukondi võimestav otsustusviis. Selle eesmärk on rikastada poliitikakujundamist ja suurendada usaldust ühiskonnas.

Alates 1970ndatest üle maailma levinud rahvakogude formaat on tõestanud, et kui anda inimestele otsustusõigus ja piisavalt aega, jagada tasakaalustatud ja tõenduspõhist infot ning juhtida neid läbi hästi disainitud protsessi, siis suudavad nad keerulistel ja vastuolulistel teemadel avalikes huvides otsuseid teha. Rahvakogud sobivad eriti hästi pikaajaliste, poliitilises ummikus olevate ja ühiskonda polariseerivate teemade lahendamiseks. 

Rahvakogu eristub tavapärastest laialt levinud kaasamis- ja otsustusprotsessidest kolme tunnuse poolest: 

1) osalejad valitakse esindusliku juhuvalimivõtuga (nn democratic lottery), et arutelulaua taga kohtuks eestimaalaste mitmekesisust esindav grupp 

2) aruteludele eelneb tõstatud teema õppimine: tuginedes parimale teadmisele, teevad ettekandeid oma ala teadlased ja eksperdid, praktilist sissevaadet probleemidesse ja lahendustesse lisavad huvipooled 

3) rahvakogul peab olema mõju ametlikele otsustele: rahvakogu tulemuste vastuvõtja(d) ja tulemuste elluviimise viis peab olema teada enne toimumist.  

Rahvakogusid peetaksegi demokraatiauuendajate seas üheks mõjusamaks formaadiks, mis   levib aina enam kohalikul, riiklikul, euroliidu ja isegi üleilmsel tasandil. 

Hea elu rahvakogu on järjekorras kuues rahvakogu Eestis, seekord teemal “Mida on heaks eluks vaja?”. Suursündmus on ellu kutsutud selleks, et laiendada avalikku arutelu, tuues esile inimestele olulised teemad ning arutades nende üle usalduslikus õhkkonnas. 

Hea elu rahvakogu eesmärk on võimendada eri algatuste mõju alternatiivsete majandusmudelite aruteluks ning poliitikakujunduse suunamiseks. Sel aastal toimub mitmeid algatusi me ühise tuleviku kujundamiseks. Hakkab looma! unistamistalgutel saab augusti keskpaigani tulevikuunistusi jagada, oktoobris arutletakse Tasaarengu Eesti ja Biotoopia konverentsil “Elu kasvujärgses Eestis” ja novembris avalikustab Rohetiiger tasakaalus majanduse kontseptsiooni Eestile.

Demokraatlikus ühiskonnas on vajalik arendada avatud valitsemist, kuna see seostub riigi konkurentsivõimega (Arenguseire Keskus, 2023), riigi kestliku toimimisega (Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all, 2022), eriolukordades hakkamasaamise ning elanike turva- ja kuuluvustunde tagamisega (Eesti inimarengu aruanne 2023), ühiskondliku usalduse määraga (OECD raport “Trust in Government”, 2022). Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavades on ühe läbiva tegevusena uuenduslike kaasamise meetodite katsetamine koostöös vabakonnaga.

Avatud valitsemise põhimõtete juurutamisele aitavad kaasa elanikkonna uuenduslikud kaasamise viisid. OECD andmetel (2024) on valitsuse tegevuses kaasa rääkimise võimalused ja nende tunnetamine oluline usaldust mõjutav tegur. Alates 2016. aastast on Ida-Euroopas toimunud üle 40 kohaliku tasandi ja üleriigilise rahvakogu, neist kolm rahvakogu Eestis (DemocracyNext, 2024). Rahvakogud on tulevikkuvaatav, digiriigi ja esindusdemokraatia kohanemisvõimet soodustav uuenduslik lähenemine elanike kaasamisele.

Hea elu rahvakogu püüab Eestis lahendada järgmisi probleeme: 

1. liiga vähe avalikku arutelu selle üle, millest majandussüsteem lähtuma peab (inimeste ja looduse heaolu), ning majanduslikku ebavõrdsust ei nähta majanduse probleemina; 
2. puudub seos sotsiaalmajanduslike teemade ning kliima- ja keskkonnapoliitika elluviimise vahel – ometi väidavad maailma teadlased Earth4All egiidi all, et ilma nendeta ei saa toimuda siire kõigi heaolu väärtustavale kestlikule majandusele; 
3. eestimaalaste madal ja aina kahanev usaldus valitsuse, parlamendi ja poliitiliste erakondade suhtes (OECD usaldus-uuring 2024). OECD rõhutab, et ulatuslikke ühiskondlikke muutuseid ja üleminekuid saab teha siis, kui on piisav usaldusbaas elanikelt.  

Vabakondlikult algatatud rahvakoguga aitame neid ühiskondlikke probleeme leevendada. Kindlasti ei lahenda üks rahvakogu kõiki probleeme. Pigem aitaks sellele kaasa alaline riiklik rahvakogu parlamendi või valitsuse kõrval. 

Osalejad valitakse juhuvalimi alusel, tagades rahvastiku esinduslikkuse (mini-Eesti). Igal vähemalt 16aastasel eestimaalasel on võrdne võimalus saada valituks. 

Seekordsesse rahvakogusse saab igaüks registreerida oma osalemishuvi.  Lisaks saavad tuhanded inimesed üle Eesti juhuvalimi alusel personaalsed kutsed. Spetsiaalse algoritmiga arvutis valitakse huvi registreerunute seast 30 inimest, kes grupina esindavad eestimaalasi kõige täpsemini, arvestades erinevaid  tunnuseid, nagu vanuserühm, sugu, elukoht, haridustase, majanduslik hakkamasaamine. Lõplikud 30 osalejate saavad kinnituskirja septembri alguses.

Osalemine on vabatahtlik, kuid ootame osalemist kõigil viiel kohtumispäeval. Oluline on aktiivne osalemine aruteludes, uute teadmiste omandamine ja ettepanekute tegemine. Osalejana ei pea Sa olema ekspert ega mingi kindla maailmavaate pooldajana – oled oodatud iseendana, oma elukogemuse ja väärtustega. . 

Rahvakogu 30 osalejat saavad osaluse eest sel korral päevaraha. Lisaks on igal kohtumisel tasuta toitlustus ja ööbimiskoht (teisel ja kolmandal nädalavahetusel). Vajadusel kaetakse reisikulud ning korraldatakse autojagamist.  Eestis varem toimunud rahvakogudes on inimesed kohal käinud ilma tasuta,  väärtustades sealt saadud kogemust.

Iga nädalavahetus toimub eri paigas. Asukohad on valitud selle järgi, et Eesti eri kohtadest pääseks rongi ja bussiga hõlpsasti ligi. Kohtumised toimuvad kogukondlikes ruumides – rahvamajas, kogukonnakeskuses, waldorfkoolis. 

Rahvakogu kohtumiste programm avalikustub siin lehel augustikuus. Rahvakogu 30 osalejat saavad info kohtumiste asukohtadega septembri alguses.  

Rahvakogu toimub viiel päeval kolme nädalavahetuse jooksul septembris ja oktoobris (kuupäevad selgumas). Oluline on osaleda kohapeal vähemalt ühel päeval kõigil nädalavahetustel ja lõplikul hääletusel ühiste ettepanekute üle. Rahvakogu korraldustiim aitab leida lahendused, et valitud osalejad saaksid üle Eesti toimuvatel kohtumistel osaleda.

Mõtestame heaolu, õpime tundma inimeste universaalseid põhivajadusi ning ühiskonna toimimist nende vajaduste rahuldamisel. Toetudes nii parimale teadmisele kui osalejate kogemustele ja väärtustele, arutab rahvakogu maailma ja Eesti kestliku tuleviku jaoks vajalike pöördepunktide üle viies valdkonnas: vaesus, ebavõrdsus, võrdõiguslikkus, toidujulgeolek, energiapööre (Earth4All). Rahvakogu esimesel päeval valivad osalejad ühe fookusteema, millega rahvakogus tegeleda. 

Viiel kohtumispäeval läbivad rahvakogu liikmed järgmised etapid: 

1. omavaheline tutvumine, heaolu mõtestamine, fookusteema valik 
2. eksperdid selgitavad parima teadmise pinnalt heaolu hetkeseisu ja seoseid inimese, ühiskonna, majanduse ja keskkonna tasanditega
3. erinevate valdkondade huvipooled esitlevad oma seisukohti fookusteemas
4. rühmaarutelud
5. ühiste seisukohtade sõnastamine ja ettepanekute väljaselgitamine 
6. ettepanekute avalikustamine ja edastamine avalikule sektorile

Osalejate nimekirja ei avalikustata rahvakogu toimumise ajal. ning rahvakogu ettepanekud on kollektiivsed (seega anonüümsed). 

Igal osalejal on õigus ise otsustada, kuidas avalikkuses oma osalust jagada. Korraldajad küsivad mõnelt osalejalt nõusolekut ajakirjanikele oma kogemust jagada. 

Rahvakogu toimumise ajal on osalejal võimalik öelda, kui ta ei soovi jääda fotodele ega videopilti.

Kõik materjalid rahvakogu kohta (päevakavad, taustamaterjalid, tulemused jne) tehakse avalikult kättesaadavaks veebilehel ja levitatakse sotsiaalmeedia kanalites Lisaks on võimalus tellida endale rahvakogu uudiskiri, et olla kursis oluliste momentidega rahvakogu protsessi jooksul.

Üle maailma levinud rahvakogude formaat on tõestanud, et kui anda inimestele otsustusõigus ja piisavalt aega, jagada tasakaalustatud ja tõenduspõhist infot ning juhtida neid läbi hästi disainitud protsessi, siis suudavad nad väga keerulistel ja vastuolulistel teemadel avalikes huvides otsuseid teha. Sageli arvestavad need soovitused rohkem tulevikutrendidega kui ametlikud otsused. 

Rahvakogu protsess ei asenda ekspertide, huvirühmade, erakondade ega teiste ühiskondlike osapoolte rolli poliitikakujundamises, vaid loob võimaluse kujundada elanikkonnaülene seisukoht konkreetsel teemal. Niimoodi tasubki rahvakogu tulemust käsitleda.

Rahvakogu osaleja ei pea muutuma linnaametnikuks või eksperdiks – tema roll on jääda ikka linnakodanikuks ja just selles rollis olles teha ettepanekuid. 

Rahvakogu loob toetava ja turvalise ruumi osalejatele kuuldud teadmiste kaalutlemiseks ning kollektiivsete ettepanekute koostamiseks.

Mini-avalikkuse puhul on olulisem selle võimekus rühmana (n-ö rühmatarkus) kui osalejate individuaalne tarkus.

Protsessi tulemusena valmivad eesti mitmekesisust esindava rahvakogu ühised seisukohad ja ettepanekud rahvakogu teemadel. Ettepanekute pinnalt luuakse rahvaalgatused, millele? kõigil on võimalik oma alkirjaga toetust avaldada – ühiselt saame tulemused viia riigikogu ette.  Tulemused tehakse avalikuks.