Rahvakogu on arutleva demokraatia algatus, kus osaleb läbilõige ühiskonnast ehk mini-avalikkus, mis aitab otsuste juurde tuua ka need inimesed, kelle arvamusi tavaliselt avalikus arutelus ei kuule. Rahvakogu koosseis pannakse kokku juhuvalimi toel, et see koosneks erinevas vanuses meestest ja naistest, linna- ja maa-elanikest, erineva haridustaseme ning sotsiaal-majandusliku taustaga inimest jne. Loe rahvakogust lähemalt siit.

Eesti järjekorras kuues rahvakogu uurib “Mida on vaja heaks eluks?”. Kuna küsimusele võib läheneda väga erinevatel viisidel, valisime tulevikku vaatamise vundamendiks maailma majandusteadlaste poolt koostatud Earth For All (Meie kõigi maa) mudeli. 

Oma huvi registreerides said inimesed valida nelja teema kitsenduse vahel ning otsustasid kolmel nädalavahetusel otsida koos lahendusi, kuidas suurendada Eesti inimeste heaolu ning vähendada majanduslikku ebavõrdsust ja vaesust.

Tänapäeval mõistetakse heaolu laiemalt kui ainult majanduslikku kindlust. Sissetulek on oluline, kuid hea elu hõlmab ka tervist, turvatunnet, häid suhteid, tähenduslikku tegevust, juurdepääsu võimalustele ning elamist tervislikus keskkonnas.

Loe Hea elu rahvakogu taustapaberit ja tutvu teemaga lähemalt siin.

Üle maailma levinud rahvakogude formaat on tõestanud, et kui anda inimestele otsustusõigus ja piisavalt aega, jagada tasakaalustatud ja tõenduspõhist infot ning juhtida neid läbi hästi disainitud protsessi, siis suudavad nad väga keerulistel ja vastuolulistel teemadel avalikes huvides kvaliteetseid otsuseid teha. Sageli arvestavad need soovitused rohkem tulevikutrendidega kui ametlikud otsused. 

Rahvakogu protsess ei asenda ekspertide, huvirühmade, erakondade ega teiste ühiskondlike osapoolte rolli poliitikakujundamises, vaid loob võimaluse kujundada elanikkonna-ülene seisukoht konkreetsel teemal. Niimoodi tasubki rahvakogu tulemust käsitleda.

Rahvakogu osaleja ei pea muutuma ametnikuks või eksperdiks – tema roll on jääda kodanikuks ja just selles rollis olles teha ettepanekuid.

Rahvakogu loob toetava ja turvalise ruumi osalejatele kuuldud teadmiste kaalutlemiseks ning kollektiivsete ettepanekute koostamiseks. Mini-avalikkuse puhul on olulisem selle võimekus rühmana (n-ö rühmatarkus) kui osalejate individuaalne tarkus.

Tegelikult tõi ka Eesti esimene üleriigiline rahvakogu kaasa positiivse mõju ja konkreetsed algatused. Varasematest rahvakogudest on sündinud näiteks tänaseks laialt levinud rahvaalgatuse õigus, kus vähemalt 1000 toetusallkirjaga ettepanekuid peab Riigikogu arutama (vt lisa https://rahvaalgatus.ee/). Sama, 2013. aastal toimunud, rahvakogu tulemusena täpsustati näiteks erakondadele annetamise ja laenamise korda ning tugevdati Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni volitusi, et piirata varjatud rahastamist.

Tallinna Rohelise pealinna rahvakogu tulemusel lubas linn katsetada ja laiendada pilootlahendusi rohelisema ja inimkesksema linnaruumi jaoks, sh liiklusrahustamise ja rohealade kvaliteedi parandamise suunal.

Ida-Viru noorte kliimakogust sündis noortest vabaühendus, mis esindab Rahandusministeeriumi õiglase ülemineku juhtkomisjonis maakonna noorte hääli.

Kuigi rahvakogu on arutlev demokraatia formaat, mis tähendab, et lugupidavad arutelud ning teemade tasakaalukas analüüsimine on oluline osa protsessist, siis pelgalt “jututoaks” seda kindlasti nimetada ei saa. Loe erinevate toimunud rahvakogude kohta lisa siit. Pigem võiks öelda, et me vajame hoopis rohkem sõbralikke ja sisulisi arutelusid, sest avalik inforuum on tulvil vastandumist, müra ja valeinfot, mis kindlasti ei aita kaasa kõige paremate otsuste sünnile.

Osalejad valitakse juhuvalimi alusel, tagades rahvastiku esinduslikkuse (mini-Eesti). Igal vähemalt 16aastasel eestimaalasel oli võrdne võimalus saada valituks. 

Hea elu rahvakogusse sai esmakordselt ise end huvilisena kirja panna. Lisaks sai ca 20 000 inimest detsembris personaalse kutse. Spetsiaalse algoritmiga arvutis valiti huvi registreerunute seast 30 inimest, kes grupina esindavad eestimaalasi kõige täpsemini, arvestades erinevaid  tunnuseid nagu näiteks vanus, sugu, elukoht, haridustase, majanduslik hakkamasaamine jne.

Hea elu rahvakogu koosseis on juba valitud ja rahvakogusse kandideerimine on lõppenud.

Osalemine on vabatahtlik, kuid eelduseks on osalemine kõigil viiel kohtumise päeval. Oluline on aktiivne osalemine aruteludes, uute teadmiste omandamise soov ning valmisolek koos teiste rahvakogu liikmetega vormistada ka ettepanekuid, kuidas võiks Eestis vähendada majanduslikku ebavõrdsust ja vaesust ning suurendada heaolu. Osalejatelt ei oodata ekspertiisi ega eeldata kindla maailmavaate pooldamist – rahvakogu liikmed on oodatud tulema iseendana, sh oma elukogemuse ja väärtustega.

Rahvakogu kohtumised toimuvad Keilas, Kadrinas ja Elvas. Asukohad on valitud selle järgi, et Eesti eri kohtadest pääseks rongi ja bussiga ligi. Kohtumised toimuvad kogukondlikes ruumides – rahvamajas ja koolides. 

Rahvakogu 30 osalejat saavad osaluse eest päevaraha 30-eurose kinkekaardi kujul. Lisaks on igal kohtumisel tasuta toitlustus ja ööbimiskoht (esimesel ja teisel nädalavahetusel). Vajadusel kaetakse reisikulud ning korraldatakse autojagamist. Eestis varem toimunud rahvakogudes on inimesed kohal käinud ilma tasuta, väärtustades sealt saadud kogemust.

Rahvakogu toimub viiel päeval kolme nädalavahetuse jooksul jaanuaris ja veebruaris. Enne füüsilisi kohtumisi toimus ka üks virtuaalne ettevalmistav kohtumine.

Oluline on osaleda kohapeal vähemalt ühel päeval kõigil nädalavahetustel ja lõplikul hääletusel ühiste ettepanekute üle. Rahvakogu korraldustiim aitab leida lahendused, et valitud osalejad saaksid üle Eesti toimuvatel kohtumistel osaleda.

Protsessi tulemusena valmivad rahvakogu ühised seisukohad ja ettepanekud. Ettepanekute pinnalt luuakse rahvaalgatused, millele kõigil on võimalik oma allkirjaga toetust avaldada – ühiselt saame tulemused viia Riigikogule arutamiseks. Kõik tulemused tehakse avalikuks. Rahvakogu tööga seonduvate materjalidega saab tutvuda siin.

Programmi ja materjalidega saab tutvuda siin.

Osalejate nimekirja ei avalikustata ning rahvakogu ettepanekud on kollektiivsed (seega anonüümsed). 

Igal osalejal on õigus ise otsustada, kuidas avalikkuses oma osalust jagada. Korraldajad küsivad mõnelt osalejalt nõusolekut näiteks Hea elu rahvakogu kommunikatsiooni kanalites või ajakirjanikega oma kogemuste jagamiseks. 

Rahvakogu toimumise ajal on osalejal alati võimalik öelda, kui ta ei soovi jääda fotodele ega videopilti.

Kõik materjalid rahvakogu kohta (päevakavad, taustamaterjalid, tulemused jne) avalikustatakse veebilehel ja levitatakse sotsiaalmeedias (jälgi meie LinkedIni, Instagrami ja Facebooki kontosid). Lisaks on võimalus tellida rahvakogu uudiskiri, et olla kursis oluliste rahvakoguga seonduvate uudistega.

Hea elu rahvakogu korraldab mõttekoda Praxis. Korraldajate kontaktid ja lisainfot leiab siit.

Hea elu rahvakogu on erakonnapoliitikast sõltumatu ning rahvakogude korraldamise standard kohustab korraldajaid jälgima, et rahvakogu koosseis saaks töötada autonoomselt. Rahvakogu korraldajad ei nügi osalejaid mingi kindla maailmavaate või otsuse suunas. Korraldajate ülesanne on luua tingimused turvaliseks ja konstruktiivseks aruteluks.